Kas Kalamaja kogukonna ettevõtted on näoga kogukonna poole?

Kalamaja on tuntud oma tugeva kogukonnatunde poolest. Siin ei ole ettevõtted lihtsalt teenusepakkujad – nad on osa tänavapildist, inimeste igapäevaelust ja identiteedist. Aga kas kõik kohalikud ettevõtted on tegelikult ka näoga kogukonna poole? Või on see pigem ideaal, mille poole alles liigutakse?

Mis üldse on kogukond?

Kogukonda ei saa taandada lihtsalt ühes piirkonnas elavate inimeste hulgaks. Kogukond tähendab eelkõige suhteid, ühist tunnet ja vastastikust seotust. Nagu rõhutatakse kogukonnateemalistes käsitlustes, on kogukond inimeste võrgustik, kus toimib sotsiaalne suhtlus ning jagatakse ühiseid väärtusi ja huve.

See tähendab, et kogukonna tugevus ei sõltu ainult inimestest, vaid ka sellest, kuidas erinevad osapooled – sealhulgas ettevõtted – sellesse panustavad.

Ettevõte kui kogukonna liige

Traditsiooniliselt nähakse ettevõtte rolli majanduslikuna st pakkuda kaupu ja teenuseid. Kuid kogukonnakeskses mõtlemises on ettevõte midagi enamat – see on partner kohaliku elu korraldamisel.

Kogukonnale suunatud ettevõte:

👉 tunneb oma klienti kui naabrit, mitte anonüümset tarbijat
👉 osaleb kohalikes algatustes
👉 toetab kogukonnasündmusi ja koostööd
👉 loob ruumi kohtumiseks ja suhtluseks

Selline ettevõte ei küsi ainult “kuidas müüa?”, vaid ka “kuidas panustada?” Kuidas panustada nii, et panustamine lahendab kogukonna probleeme (pinkide puudus, katkised aiad vms) ja tekitab lisaväärtust (sündmused, sündmuste toetamine jms).

Kalamaja eripära

Kalamaja puhul on oluline, et piirkond on kiiresti arenev. Järjest avavad uksed uued kohvikud, galeriid ja poed. See toob kaasa küsimuse: kas kõik tulijad mõistavad siinse kogukonna väärtusi?

Kalamaja tugevuseks on olnud:

👉 väikeettevõtlus
👉 isiklik teenindus
👉 kogukonnaürituste toetamine
👉 loov ja avatud mõtteviis

Kuid kasvuga kaasneb ka risk, et osa ettevõtteid jääb kogukonnast distantseeritumaks – eriti kui fookus on peamiselt turistidel või kiirel kasumil.

Kogukonnale avatud vs kogukonnast eraldunud ettevõte

Lihtsustatult võib eristada kahte tüüpi ettevõtteid:

  1. Näoga kogukonna poole ettevõte

💠 suhtleb kohalikega
💠 kuulab tagasisidet
💠 toetab piirkonna elu
💠 on kohal ka väljaspool “tipptunde”

Kui mõtled Kalamaja kogukonna peale, siis kas tead sellist ettevõtet? Mina tean lausa mitut… Näiteks Kingivabrik ja Arsenali keskus.

  1. Näoga turu poole ettevõte

💠 keskendub maksimaalsele käibele
💠 ei loo sidet kohalikega
💠 ei panusta kogukondlikesse algatustesse
💠 võib piirkonda kasutada vaid “brändina”

Oluline on mõista, et need ei ole must-valged kategooriad. Enamik ettevõtteid paikneb kuskil nende vahel.

Miks see üldse oluline on?

Kogukond ei püsi ainult inimestevahelistel suhetel – seda kujundavad ka ruumid ja teenused, mida igapäevaselt kasutatakse. Kui ettevõtted toetavad kogukondlikku elu, siis:

👉 suureneb usaldus
👉 tekib rohkem koostööd
👉 piirkond muutub turvalisemaks ja sidusamaks.

Uuringud näitavad, et tugev kogukondlik seotus aitab inimestel paremini kohaneda ja loob paremad võimalused vastastikuseks toetuseks.

Kuidas saame Kalamaja kogukonnas toetada kogukonnatunnet?

Sõnastasime mõne aasta eest, kes on kalamajakas, meie Kalamaja kogukonna liige. Kalamajakad on kõik, kes elavad ja/ või töötavad Kalamajas sh ettevõtted. Kogukond ise kujundab seda, millised ettevõtted siin püsima jäävad.

Mõned võimalikud sammud, mille üle mõtiskleda:

👉 eelistada teadlikult kohalikke ja kogukonda panustavaid ettevõtteid
👉 kutsuda ettevõtteid osalema kogukonnaüritustel
👉 luua dialoogi (nt arutelud, kohtumised)
👉 jagada häid näiteid ja tunnustada panust

Oleme seda meie kogukonna suurima asumifestivali korraldamisel teinud ja teeme edasi.

Igas kogukonnas on nn kirjutamata reeglid ehk kodukord, mida tajud ja õpid kogukonnas elades, kuid mida ei saa mitte kuskilt lugeda. Ehk meil õnnestub need meie kogukonna põhimõtted kunagi sõnastada – nii meile endile, kui neile, kes Kalamaja kogukonnas alles uued. Arvestama peab, et kõik on muutuses ja arengus. See kehtib ka kogukonna kirjutamata kodukorra kohta. Me kõik, saame muuta Kalamaja kogukonda sõbralikumaks, toredamaks, turvalisemaks ja toetada kogukonna vaimu. Selleks ei pea ootama sõnastust vaid piisab sellest, et käitume nii nagu soovime teisi käituvat.

Kokkuvõte

Kas Kalamaja ettevõtted on näoga kogukonna poole? Vastus on: osaliselt küll, kuid mitte alati.

Kogukond ei teki iseenesest – see on pidev koostöö inimeste, ettevõtete ja organisatsioonide vahel. Ettevõtted, kes seda mõistavad, ei ole lihtsalt ärid. Nemad on kogukonna südameks, selle loojateks ja arendajateks.

Loodame, et Kalamaja ettevõtlust sh sotsiaalset ettevõtlust, koostööd ja kogukondlikku suhtlemist võimestab ka Kalamaja infopank, mida soovide luua – aaretekast – elektrooniline infokogum, kuhu kogume Kalamaja ressursid, et need oleks nähtaval ja toetaksid kogukonna arengut! Infopanga loomine on osa MTÜ Tänavafestivali tegevuskavast aastaks 2025 – 2028 ja baseerub kogukonna arendamise ABCD (The Asset Based Community Development) meetodil. Lisainfo kogukonnaveebis

🐟 2024 Kalamaja päevade kokkuvõte

🐟 2025 Kalamaja päevade kokkuvõte

🐟 Kogukonnafestivali korraldamine kui väljakutse

🐟 Meie tänava festival

🐟 Kuidas iga kalamajakas saab Kalamaja päevadel osaleda