Meie kallid lapsed soovivad tihti rohkem asju, kui oleks mõistlik osta ja meie vanematena soovime nii väga neile rõõmu valmistada ja neid asju ka osta…
Siiski on oluline näha laiemat pilti – meie iga otsus mõjutab planeeti Maa.
Keskendun selles postituses just lastele, kuigi lapsevanemana on meil liigtarbimisel mitmeid põhjuseid, mida on oluline teadvustada, sest laps saab oma ellu suhtumise ja harjumused kaasa eelkõige kodust.
iga valik jätab jälje ja muudab maailma!
Kui laps midagi vanematelt küsib, siis ei ole see lihtsalt jonn
On hästi teada, et lapsed ei otsusta ainult enda ostude üle, vaid mõjutavad ka vanemate ja pere sisseoste. Seda teadmist kasutatakse ära turunduses, kus täiskasvanute ostuotsuseid mõjutatakse just väikeste laste kaudu.
Uuringud näitavad, et turundajad sihivad lapsi juba väga noores eas, sest lapseeas kujunenud brändieelistus võib kesta kogu elu.
Kindlasti tead, kui suur on reklaami mõju ja oled ka kogenud, milline jõud on lastel, kes kasutavad nn “lunimisjõudu” ehk “Pester power”, mida nimetatakse ka ostusoovi surveteguriks.
Lapsed puutuvad iga päev kokku kümnete tuhandete reklaamidega — nii telekas, online kui mängudes – kokku miljonite reklaamide kogumina aastas. See suur reklaamikogus tekitab lastes soovi omandada just reklaamitud tooteid.
Mitte ainult reklaamid, kuid tihti ka lasteaias ja sõpradel nähtud mänguasju ja riideid on lastel vaja ka endale ja eri vanuses on siin erinevad põhjused, miks neid asju soovitakse.
Meie, kui juba kogenud mõistusega inimesed, arvestades, et 30ndaks eluaastaks on aju lõplikult välja arenenud, oleme need, kes peavad suunama miniinimesi, et nad teaksid, miks, kuidas ja milliseid otsuseid teha.
Praktilised soovitused lapsevanematele
1. 👉 Piirake reklaamidega kokkupuudet
Vähenda ekraaniaega – iga tund vähem reklaamipõhiseid saateid ja videoid tähendab vähem survet lapse soovidele. Internetis on abiks reklaamiblokaatorid ja reklaamisisu vähendamine voogedastuses.
Eriti oluline on see alla 8-aastaste laste puhul, kes veel ei mõista reklaami kui müügi tööriista eesmärki
2. 👉 Rääkige lapsega reklaamidest
Vaata koos lapsega reklaami. Selgita lapsele, et vot see reklaam proovib sind seda mänguasja tahtma panna ja see ei tähenda, et sa seda tegelikult vajad. Selline koos reklaamide analüüs kasvatab meediateadlikkust ja kriitilist mõtlemist, aitab arendada lapse reklaamitaluvust ja mõista, et reklaam ei ole objektiivne teave
3. 👉 Looge peres uute asjade ostmise kodukord
Väga suur abi võib olla koos lapsega koostatud eelarvest või kokkulepetest: näiteks enne uue mänguasja ostmist valime viis olemasolevat, millest loobuda. Leppige kokku, mis te nende asjadega teete. Enne, kui asjad edasi annate, tuleb need pesta ja korrastada. Ka see teadmine on lapse jaoks oluline.
Kindlasti ärge keskenduge ainult asjade müümisele vaid ka nende annetamisele ja kinkimisele. Innustage lapsi koguma ja korrastama juba varakult neile ebavajalikke asju, et siis suurema hulgaga osaleda kirbukal. Tihti korraldatakse lastele eraldi müügiala, kus nad turvaliselt kaubelda saavad.
Õpetage lapsi kauplema. Mis on kõige madalam hind, millega sa oled nõus selle asja ära müüma? Mis Sa selle raha eest endale lubada saad? Leppige kokku, mis saab asjadest, mida ei osteta, kuhu need kinkida ja miks.
Fikseerige ostusoovide puhul järelemõtlemise aeg – näiteks esimene soov täna, otsus homme. Koostage koos lapsega soovide nimekiri – seda võib kasutada hiljem kui laps juba tõesti midagi vajab (nt sünnipäevaks). Nii saab tihti selgust, kas me tegelikult ka seda asja soovime ja vajame või oli see lihtsalt hetkeline emotsioonidel põhinev ostuiha. Otsuse edasilükkamine õpetab impulsiivse soovi peatamist ja kannatlikkust.
Ma tean ema, kes oma lapsele võimaldab kogeda võimalikku ostu ja sellest lapsele piisab. Nad lähevad mänguasjapoodi ja on seal nii kaua, kui laps soovib. Laps võib vaadata ja katsuda mänguasju. Ja siis ei osta nad mitte midagi, laps on rahul ja ema ka.
4. 👉 Pakkuge tarbimisele alternatiive
Panusta rohkem kogemustesse, kui asjadesse – vabal ajal matkamine, sport, reisimine, muuseumid, loovtööd vms. Need tegevused võivad pakkuda rohkem rõõmu kui uue mänguasja ost
Õpeta lapsi katkiseid asju parandama.
Tänapäeval on parandustöökojad, kus on kõik vahendid ja parandustöö juhendajad. Ka osadest raamatukogudest saab laenutada vajalikke tööriistu ja ei pea neid ostma. Kindlasti on mõni tuttav, kes saab olla abiks. Ärge viige lihtsalt asja parandusse, kui võimalik, las laps saab sellest protsessist ise osa.
Tehke koos midagi oma kätega nii endale kui ka kingituseks ja õpetage selle tegevuse juures last kasutama nn kasutuid asju, et neile uus elu anda. Selline tegevus pakub koostegemise rõõmu, arendab loovust ja arusaama keskkonnasõbralikkusest ning laiendab valikuvabadust, sest ikka on aeg-ajalt kellelegi soov midagi külakostiks viia või kinkida.
5. 👉 Näidake eeskuju ja juhendage
Lapsed jälgivad meid — kui pere väärtustab säästlikkust, kvaliteeti, korduvkasutust ja jagamist, muudab see lapse suhtumist tarbimisse.
Arutlege koos selle üle, kuidas tarbimine mõjutab raha, loodust ja meie heaolu. Vaadake koos lastega keskkonnateemalisi multifilme jm materjale, mis on loodud just laste keskkonnateadlikkuse tõstmiseks.
Lapsed saavad keskkonnateadlikkuse kaasa kodust
Sealt tekib harjumus – näiteks, kas laps parandab katkised asju, teeb neist midagi uut või viskab need ära; kas ta sorteerib prügi; kas läheb kaasa ostuhullusega või valmistab kingitused oma kätega jne, jne.
Laste tarbimisharjumused ja pidev “osta-osta”-soov ei tule lihtsalt “tuulest” — selle taga on suured turundusstrateegiad, reklaami mõju ja lapse arengupsühholoogia.
Õnneks saab lapsi aidata teadliku suhtumise, piirangute, arutelu ja eeskuju kaudu. Need strateegiad õpetavad mitte ainult vähem ostma, vaid arukamalt analüüsima, asjade üle mõtlema ja mõistma, mis on kogu ühiskonnale kasulik, mis on väärtuslik ja miks.
Teadlikku tarbimist soovib heategevuspood Aarete Laegas ja kutsub Kalamaja Taaskasutusfestivalile