Tänavuaastane esmakordne suur Kalamaja Taaskasutusfestival ja -laat kannab uhket nime: “KoosKasutus.”
Kalamaja kogukonna keskkonnasõbralik hoiak kohe soovib väljapoole kiirata ja tahame nii ennast kui teisi harida keskkonnahoiu teemadel, sest me hingame ju kõik ühte õhku ja meie kõigi kätes on meie elukeskkonna kvaliteet ja tulevik.
Mis vahet on taaskasutusel ja uuskasutusel?
Sellele küsimusele otsis vastus juba ajakirjanik Merle Luik Õhtulehe artiklis 20.märts 2022, vastates lugeja küsimusele.
Ta kirjutab, et taaskasutuse käigus saavad tarbitud materjalidest uued tooted, vältimaks uute toorainete kasutuselevõttu. Taaskasutus on muu hulgas näiteks see, kui tetrapakkidest tehakse joonlaudu, plastpudelitest kaableid ja sukkpükse või biojäätmetest komposti. Sellist osa taaskasutusest nimetatakse ringlussevõtuks.
Uuskasutuse (mida nimetatakse ka korduskasutus) puhul leiab asi uuesti tarvitamist selle esialgsel otstarbel. Ese ei ole muutunud veel kasutuskõlbmatuks jäätmeks, see on puhas ja korralik. Uuskasutus on näiteks see, kui riideid kasutatakse ikka riietena, kööginõusid nõudena, klaaspurke kasutatakse korduvalt jne.
Mõlema kasutusviisi puhul on eesmärk keskkonnasõbralikkus – esemete eluea pikendamine ja prügi vähendamine.
Heategevusliku taaskasutuskaupluse “Aarete laegas” juhataja Kadri Britt Põldre lisab, et mõisted taas- ja uuskasutus on meil tavaelus vägagi palju kattuvad. “Näiteks taaskasutuskauplustes ei töödelda esemeid ümber uuteks materjalideks. Esemed, mis meile tuuakse korrastame ja meilt ostetud esemeid saavad inimesed ja/ või ettevõtted siis omal soovil, kas ümber töödelda või siis kasutada samal otstarbel, milleks need kunagi valmistati,” selgitab ta.
Kooskasutus on aga oma olemuselt midagi muud, kui seda on taas- ja uuskasutus. Nimelt ühte või mitut asja kasutavad mitu inimest ja/ või ettevõtet optimeerides selle läbi nii kulusid kui vähendades keskkonnale kahjulikke mõjutusi.
Kooskasutus kui hea viis ressursse optimeerida ehk kulusid vähendada
Vanal ajal ei olnud võimalustki, et kõigil oleks olnud oma rehepeksumasin, kangasteljed või kallimad tööriistad – ikka laenutati üksteiselt seda, mida kellelgi oli.
Kooskasutus võib näha erinevates valdkondades, alustades näiteks firma autopargist, kus on teatud arv autosid ja neid kasutavad vajadusel erinevad töötajad omamata isiklikku tööautot või siis kooskasutus pereringis – ema ja tütar kasutavad ühtesid riideid ja ehteid.
Mõnes firmas, kus on töötajad enam-vähem ühes mõõdus, on näiteks kooskasutuskapid, kuhu toovad töötajad oma kenasti puhtaks pestud riided ja teised saavad neid sealt laenata. Vahel juhtuvat ka nii, et omanik mingi aja pärast viib oma riided koju tagasi, sest avastab, et neid on tal ikkagi soov tihedamini kanda.
Kui kodus ringi vaadata, siis kindlasti leiab palju sellist, mida ise enam ei vaja või ei vaja sellisel kujul nagu see on. Loomingulisust vanast uus teha, ei pea kõigil olema, kuid liigsete asjade ära müümine või annetamine on suurepärane võimalus luua nii kodus kui oma mõtetes ja elus selgust. Üks võimalus selleks on Konmari meetodit kasutada.
Keskkonnakuu Kalamajas
Keskkonnakuu, milleks on kevadine kaunis mai, on suurepärane aeg tärkava looduse rütmis teha ka kodus kevadine suurpuhastus ja vabaneda kasutust. Kalamaja taaskasutusfestivalil on võimalik oma asju müüa. Ka enne ja peale festivali saab neid viia heategevuspoodi Aarerte Laegas, et seeläbi toetada abivajajaid.
Maikuus leiab Kalamajas inspireerivaid keskkonnateemalisi tegevusi näiteks Kalamaja raamatukogus, Eesti Loodusmuuseumis, Kalamaja muuseumis ja Aarete Laekas. Ka festivali ajal on avatud põnevad töötoad ja arutelud nii lastele kui täiskasvanutele. Lisaks toimuvad toredad sportlikud tegevused ja taaskasutuslaat Aarete Laegas ootab kõiki nii müüma kui ostma.
Programmi leiad siit: Kalamaja keskkonnakuu!
Kohtumiseni Kalamaja taaskasutusfestivalil pühapäeval 17.mail 2026 Tallinnas, Kalamajas, Krulli kvartalis!