Kui ei, siis see võimalus on Sul Kalamaja Taaskastusfestivalil maikuu kaunil pühapäeval 17. mail 2026!
Enne seda, kui poodidest sai hõlpsasti osta täispuhutavaid nahkpalle, oli nartsupall, mida nimetati ka kaltsupalliks, paljude laste jaoks see ainus võimalik pall, millega jalkat taguda. Nartsupalle kasutati üle kogu maailma ja eriti maapiirkondades.
Kui päris jalgpallid müügile tulid, siis olid need teadagi kallis luksuskaup, mida igaüks endale lubada ei saanud. Lapsed olid aga leidlikud ja meisterdasid endale pallid ise. Palli materjaliks olid näiteks vanad sokid, riideribad, nartsud, vahel ka hein ja sammal. Kõik see kraam rulliti tihedaks keraks.
Selleks, et pall laiali ei laguneks, mässiti see tugevasti nööriga kinni või topiti ühe suurema ja tugevama soki sisse
Mängukogemus oli paras väljakutse
Kaltsupalliga mängimine erines tänapäevasest jalgpallist üsna oluliselt, sest pall oli sageli raskem ja tihkem, ei põrganud peaaegu üldse. Mäng oli pigem madal ja tehniline söötmine, puudusid kõrged löögid.
Kui kaltsupall vihma või kastega märjaks sai, muutus see eriti raskeks ja võis palja jalaga lüües lööjale isegi haiget teha.
Kaltsupalli kinniutusnöörid kippusid katki kuluma ja tihti tuli keset mängu tuli pallile kiirremonti teha
Ajaloolised faktid
⚽️ Eesti esimene jalgpallibuum (1920ndad)
Kuigi ametlik Eesti Jalgpalli Liit loodi 1921. aastal, mängisid küla- ja agulilapsed jalgpalli juba varem. Kuna päris pall maksis tollel ajal töölise mitme päeva palga, tehti pallid vanadest sukkadest, mis täideti hobusejõhvide, lehma karvade või lihtsalt nartsudega. Sellist palli kutsuti sageli ka “nartsupalliks”
⚽️ Pelé ja “sukkpall”
Maailma üks kõigi aegade parimaid jalgpallureid Pelé on oma autobiograafias kirjutanud, et ta ei saanud lapsepõlves endale päris palli lubada. Ta meisterdas endale palli toppides suurema soki sisse ajalehti ja mässis selle ümber nööri. Selline nartsupall arendas tema legendaarset tehnikat, sest ebaühtlase kujuga kaltsupalli oli palju raskem kontrollida kui täiuslikult ümmargust palli
⚽️ Vigastuste oht
Vanasti ei olnud kaltsupall alati pehme. Et pall oleks vastupidavam, mässiti see tihedalt takunööri sisse. Kui selline pall vihma käes märjaks sai, muutus see kivikõvaks ja kaalus mitu korda rohkem. Palja jalaga sellise palli löömine põhjustas tihti varbaluude murde ja liigesevigastusi
⚽️ Sõjaaegne meelelahutus
Teise maailmasõja ajal, kui kumm ja nahk olid defitsiidid, oli kaltsupall peamine vahend, millega sõdurid rindejoonest eemal vaba aega sisustasid. See aitas hoida moraali ja pakkus hetkeks unustust karmist tegelikkusest
Tänapäevane pärand ja nartsupall kui kunstiobjekt
Mitmetes Aafrika ja Lõuna-Ameerika piirkondades mängivad lapsed siiani sarnaste isetehtud pallidega. Heategevusorganisatsioonid on loonud kampaaniaid (näiteks “One World Play Project”), et viia neile lastele purunematuid palle, kuna kaltsupallid lagunevad karmides tingimustes kiiresti.
Belgia fotograaf Jessica Hilltout otsustas suunata oma tähelepanu ja kaamerasilma neile ainulaadsetele loovtöödele, jäädvustades Aafrikas “jalgpalli selle puhtaimal kujul”. Huvitavaid pallide pilte saab vaadata siin: Soccer balls ehk kaltsupallid üle maailma
Paljud maailmakuulsad jalgpallurid on meenutanud, et alustasid oma karjääri just tänaval täidetud sokkide ehk kaltsupallide või greibiga mängides, sest päris palli jaoks polnud raha.
Kaltsupall on sümbol leidlikkusest ja kirest spordi vastu – see tõestab, et mängimiseks pole vaja kallist varustust, vaid ainult tahet ja loovust.
Kuid palle ei kasutata mitte ainult spordis! Siin on foto vilditud ja villase lõngaga läbiõmmeldud pallist.
Selle toreda palli autoriks on Kalamaja kogukonna liige Carolyn Freiberg. Ta kinkis selle Lastemuuseumile, kuskohast see läks edasi Kalamaja muuseumi kätte.
Kalamaja muuseumi õppedisainer-kuraator Tuuli Silber kasutab palli erinevates mängudes, muuseumitundides ja laste linnalaagrites tutvumismängude, kuuma kartulit jms.
Vaata kodus üle oma kapid ja sahtlid, kas seal on selliseid riideid, mida enam ei vaja? Kui need tunduvad liiga head ja võivad kellelegi veel kandmiseks sobida, siis vii need heategevuspoodi Aarete Laegas ja küsi müüjalt, kas tal on Sulle pakkuda kaltsupalliks sobivat materjali. Meisterda endale pall ja tule Kalamaja Taaskasutusfestivali jalkamatšile! Tee oma pallist kindlasti ka paar-kolm ägedat fotot, sest neidki võib vaja minna!
Kohtumiseni!
👉 Keskkonnakuu programm Kalamajas sh Kalamaja Taaskasutusfestival “Kooskasutus”